Kahtlusalused toidutalumatuse korral- histamiin ja teised

biogeensed amiinid

 

 

Koostanud Sandra Tamm

 

 

 

 

 

 

Toidutalumatus ei erine oma haiguspildi poolest toiduallergiast, küll aga ei teki toidutalumatuse puhul sümptomid immuunreaktsiooni ehk antikehade või immuunrakkude toime tagajärjel. Toidutalumatuse  korral osutuvad allergiatestid negatiivseks, kuigi inimene kinnitab, et oma keha jälgides ning toidupäevikut pidades, märkab ta selget seost vaevuste ja teatud toiduainete tarbimise vahel. Seejuures võivad vaevuste tekkimisel rolli mängida ka tarbitud toidu kogused. Kui mõnel inimesel üks toit tekitab allergiat, siis teisel võib sama toit esuke kutsuda talumatust (2).

 

Sagedasemad sümptomid toidutalumatuse korral:

 

• Nõgestõbi ehk urtikaaria (sügelevad kublad)

• Seedevaevused (kõhuvalu, vahelduv kõhulahtisus, oksendamine)

• Ekseemi ägenemine 

 

 

Biogeensed amiinid- ühed võimalikest kahtlusalustest

 

 

Toidutalumatust võivad põhjustada toidus leiduvad biogeensed amiinid. Need on tugeva bioaktiivse toimega ained, mis vahendavad mitmesuguseid organismis toimuvaid protsesse (rakkudevaheline kommunikatsioon, närviimpulsid, põletik, seedimine). Nende ülemäärane hulk võib põhjustada toidutalumatust ja allergiat ägestada (2). 

 

Biogeenseteks amiinideks on näiteks histamiin, serotoniin, trüptamiin, türamiin, kadaveriin (1,5,9). Biogeenseid amiine leidub pea kõikides toitudes väikestes kogustes, kuid suuremas koguses tekivad need toiduainete (nt liha, kala) säilitamise ajal, bakteriaalse töötlemise (nt kääritamine, hapendamine, fermenteerimine) ja termilise töötlemise (nt pähklite röstimine) käigus, aga ka toiduainete riknemisel ja roiskumisel (nt puhastamata kala puhul). Haigusnähud olenevad nii amiinide kontsentratsioonist kui ka toidu kogusest (2,8).

 

Vahel on häirunud hoopis tasakaal soolestiku mikroflooras või seedetegevuses ja toidu liikumine sooles, mistõttu mõned soolebakterid sünteesivad valkude lagundamisel tekkinud aminohapetest ülemäära palju biogeenseid amiine. Kehas on amiinide lagundamiseks spetsiaalsed ensüümid, nende vähesuse või väikese aktiivsuse korral pääsevad toidust pärinevad amiinid rohkem mõjule (2). 

 

 

 

Histamiin- kõige sagedasem toidutalumatuse ja -allergia tekitaja

 

Histamiin on ülimalt oluline bioaktiivne orgaaniline lämmastikühend,  biogeenne (elusorganismide poolt moodustatav) vasoaktiivne (veresooni mõjutav) amiin (3,7). 

 

Histamiinil on meie kehas mitmeid tähtsaid ülesandeid. Histamiin on neurotransmitter, rakkudevaheline sõnumivahendaja närvisüsteemis, millel on keskne roll allergilistes reaktsioonides ja põletikulistes protsessides. Histamiin vallandab põletikulise reaktsiooni ning sel on võtmeroll allergiate juures, just histamiini vabanemisel tekivad allergia sümptomid nagu veresoonte laienemine, nahapunetus, kuplade moodustumine ja mõnikord ka hingamisraskused (3,5,7,8).

 

Histamiin reguleerib ka tööd seedetraktis ning  une- ärkveloleku tsüklit ning sellel on ärksaks tegev mõju (3). Histamiini on bakterid võimelised produtseerima kõikidest valkudest ning selle algaineks on aminohape histidiin (2,9).

 

Histamiini toodab ka meie keha ise, kuid samuti võime saada seda toidust. Histamiini leidub looduslikult teatud toiduainetes, kuid osa toiduaineid või nendes sisalduvad komponendid on võimelised vabastama nuumrakkudest või vere basofiilidest histamiini (2). 

 

Lähtuvalt päritolust eristatakse (3):

 

  • Endogeenne ehk kehasisene histamiin (organism toodab seda ise närvirakkudes, nuumrakkudes, basofiilsetes leukotsüütides).

  • Eksogeenne ehk kehaväline histamiin, mida organism saab väljastpoolt keha - toidust

 

 

Histamiinitalumatus on seotud paljude põhjustega, sealhulgas ensüümide diaminoksüdaas (DAO- soole limaskesta rakkude poolt toodetud ensüüm, mille tootmine toimub soole limaskesta rakkude poolt) ja histamiin-N-metüültransferaasi (HNMT- toodetakse keharakkudes, nagu näiteks ajus) puudulikkus, mistõttu organism ei suuda histamiini korrektselt lagundada ning see kuhjub, millele keha omakorda reageerib (1,3).  Kuid inimesed, kellel on histamiinitalumatus, võivad kannatada kas nimetatud ensüümipuudulikkuse käes või on hoopis tegemist bakterite ja seente ülekasvuga, mis on tekitanud soolestikus “histamiinivabriku” (1). 

 

Histamiinitalumatus mõjutab vähemalt 1% elanikkonnast, kusjuures rohkem esineb seda naistel kui meestel. See võib olla seotud hormoon östrogeeniga, kuna histamiin võib tõsta östroogeeni taset ja vastupidi, mis seletab, miks histamiinitalumatus võib olla seotud kuupuhastuse ajal tekkivate vaevustega nagu peavalu, migreen, kõhuvalud. Raseduse ajal võib histamiinitalumatus anda taandamismärke, kuna platsenta toodab väga suures koguses ensüümi diaminoksüdaas (DAO), mis lagundab histamiini (1).

 

Veel võimalikke histamiinitalumatuse põhjuseid (1,10):

 

• Põletikuline soole haigus (IBD) või muu faktor, mis põhjustab soole limaskesta rakkude kahjustust

Tsöliaakia 

• Bakterite ülekasv peensooles (SIBO)

• Infektsioonid (parasiidid, bakterid)

• Läbilaskev sool 

• Alkohol või muud ensüümi DAO blokaatorid

• Liigne biogeensete amiinid hulk toidus

Allergiad (IgE-reaktsioonid)

• Ravimid, mis tõstavad organismis histamiini taset

 

 

Histamiini ülekülluse (kui histamiinitase ületab keha taluvuse piiri, näiteks tarbiti konkreetset toitu liiga suures koguses või tarbiti korraga mitut sellist toitu, mis keha histamiinitaset mõjutavad) korral võimalikud sümptomid (1,2,3,4):

 

• Nõgestõbi (kublaline sügelev lööve)

• Angioödeem ehk naha, limaskestade ja nende aluskoe turse

• Nohu 

• Punetav nägu ja/või kael

• Sügelemine

• kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus, puhitus, kõrvetised

• Kerged või tugevad peavalud või migreenihood

• Astma, hingamisvaevused

• Madal vererõhk, peapööritus, väsimus

• Orienteerumisraskused, südame kloppimine

• Ärevus, paanikahood, nägemine läheb uduseks

• Higistamine 

 

 

 

Histamiinitalumatus ja teadlik toitumine

 

 

Nagu eelpool kirjeldatud, ka mitmed toitude töötlemisprotsessid tõstavad toidus amiinide taset, eriti histamiini.

 

On leitud, et teatud toidud nagu maasikad, tsitruselised, tomatid, kiivid ja ananass, soodustavad enim keha enda histamiini rakkudest vabastama. Alkohoolsed joogid, eriti punane vein, on leitud, sisaldavad histamiini või ensüümi DAO blokaatoreid. Toidud, mis küll sisaldavad vähem histamiini, kuid rohkelt teisi biogeenseid amiine, on šokolaad, kakao, kuivatatud ja suitsutatud lihatooted (4).

 

Puu – ja köögiviljad on üldiselt hästi talutavad, ainult hapendatud või marineeritud tooted võivad probleeme tekitada. Sellegipoolest, olenevalt inimesest, on mõnele talumatud sellised puu- ja köögiviljad, mis sisaldavad rohkelt teisi biogeenseid amiine (nt spinat, banaan, ananass, papaia, vaarikad, pirnid, nisuidud, kaunviljad ja teatud pähklid) (4). Nagu eelpool mainitud, olenevalt indiviidist, võib histamiinitalumatuse korral sümptomite esinemine sõltuda ka söödud toidu kogusest. 

 

Peale selle teadmise, millised toidud võivad sisaldada või vabastada histamiini, on oluline meeles pidada asjaolu, et ka toidu säilitamine mängib rolli histamiinitalumatusega seotud sümptomite tekkimisel. Nii näiteks on värskelt püütud kala histamiinitaseme poolest väga madal, kuid kui panna see külmkappi, tõuseb histamiini tase väga väga kõrgele mõne tunniga.  Seega kui sa kala värskena ei jõua ära süüa, säilita seda sügavkülmas. Nii näiteks tõuseb histamiinitase ka piimas kui seda hapendada või fermenteerida, lihas kui seda töödelda (kuivatada, suitsutada) ning viinamarjades kui need veiniks teha (1,4).

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Histamiini- ja teiste amiinide rikkad toidud (sh hapendatud toidud) (1,6,8,11):

 

• Šampanja, vein, õlu, siider ja tesied fermenteeritud joogid

• Anšoovised

• Avokaadod 

• Juustud, eriti kaua laagerdunud ja kõvajuustud 

• Kuivatatud puuviljad nagu aprikoosid, datlid, ploomid, viigimarjad, rosinad (võimalik, et isik talud neid toite, kui viljad eelnevalt leotad ja loputad), seemned, pähklid

• Baklažaan

• Hapendatud toidud (hapukapsas, hapendatud sojatooted jm)

• Sojakaste, tofu

• Makrell

• Seened 

• Valmistooted lihast 

• Sardiinid 

• Suitsukala ja -liha

• Hapupiim, hapukoor, jogurt 

• Hapendatud leib ja toidud, mis sisaldavad rohkelt pärmi

• Spinat, tomatid 

• Must ja roheline tee

• Pärmiekstrakt, pärm

• Šokolaad, kakao, koola

• Äädikas ja äädikat sisaldavad toidud nagu majonees, salatikastmed, ketšup, 

• Teatud maitseained nagu kaneel, tšillipulber, nelk, aniis, muskaatpähkel, karripulber, cayenne pipar

 

 

Histamiini vabastavad toidud:

 

• Alkohol 

• Banaanid 

• Šokolaad

• Munad 

• Kala

• Piim 

• Papaia

• Ananass

• Karbid

• Maasikad

• Tomatoes

• Tsitruselised

• Pähklid

• Maapähklid

• Kõrvits

• Kiivi

• Greip

• Vaarikad

• Mango

• Spinat

• Avokaado

• munavalge

 

 

 

Diagnoosimine 

 

Allergiatestid (näiteks vereanalüüs, mis mõõdab IgE taset või määrab ära spetsiifilised IgE antikehad veres ja nahatorketest) on histamiinitalumatuse korral negatiivsed, kuna reaktsioonid histamiinile ei ole seotud immuunreaktsiooniga, nagu see on allergia korral.

 

Diagnoosimiseks kasutatakse tavaliselt muudetud menüüd, kus arvatakse mõneks nädalaks välja peamised kahtlusalused- toidud, mis potentsiaalselt kõige enam tõstavad histamiini taset või soodustavad selle tõusu organismisi. Selle perioodi jooksul jälgitakse, kas sümptomid taanduvad. 

Veretestid, mis mõõdavad histamiini taset organismis või konkreetse ensüümi taset, mis histamiini organismis lõhustab, ei loeta usaldusväärseteks (11).

 

 

 

Muudatused toitumises ja elustiilis histamiinitalumatuse korral

 

Histamiinitalumatuse ravi esimene samm on vältida histamiinirikkaid toite ning toidu lisaaineid (nagu näiteks asovärv tartrasiin ja teised sünteetilised toiduvärvid ning bensoaadid, sulfitid, BHA ja BHT jm), lisaks ravimeid ja toidulisandeid, mis eelpool nimetatud lisaaineid võivad sisaldada.

 

Siinkohal tuleb arvestada individuaalsusega, mis tähendab, et histaminiirikka toidu kogus, mida talutakse, varieerub indiviiditi. Samuti ei pruugi kõik nimekirjas välja toodud toidud automaatselt tähendada kõigile histamiinitalumatusega inimestele probleemseid toiduaineid. Erinevalt allergiast, kus ka väiksemgi toidu kogus võib probleeme teha, on histamiinitalumatuse sümptomid sõltuvad söödud toidu (toitude) kogusest (8).

 

Viidates ka ülal nimetatud võimalikele talumatuse põhjustele peale ensüümipuudulikkuse, siis lisaks toitude vältimisele, mis vaevusi tekitavad, tuleks taastada teadliku toitumise ja elustiili järgmisega soolestiku normaalne mikrofloora, vabaneda võimalikest infektsioonidest ja soolestik tervendada. Samuti vältida võimalikke allergeene (toit, õietolm, kodutolm, loomakarvad jne), et mitte soodustada kehas histamiinitaseme tõusu.

 

Mõne aja möödudes võib valikuliselt neid toite, mis toidusedelist mõneks ajaks eemaldati, menüüsse uuesti proovida, kuna erinevad uuringud on kinnitanud, et peale toiduainete välistamise dieeti on hulk toite, mida histamiinitalumatusega inimene taas süüa võib ilma, et tal histamiinitalumatusega seotud sümptome tekiks. Nii näiteks leiti, et kui enne toiduainete välistamise dieeti inimene ei talunud avokaadot ja pirne, siis peale dieeti sai ta neid süüa mõõdukalt (1,4).

 

Kuigi nii retsepti alusel kui käsimüügist on võimalik saada erinevaid antihistamiinikume (ravimid, mida kasutatakse sageli mitmete allergiliste seisundite ravis- alandavad histamiini taset), siis teatud toitained on näidanud positiivset mõju histamiinitalumatuse korral, nagu näiteks askorbiinhape ehk C-vitamiin, vask, B6 –vitamiin ning kvertsetiin, viimast on eriti palju sibulas (1). Kokkuvõtvalt võib väita, et teadliku menüü- ja elustiilimuutusega on võimalik oma keha histamiinitalumatuse korral edukalt toetada.

 

 

 

Kasutatud allikad:

 

1. Carnahan, J.“Is Histamine Intolerance the Cause of Your Problems?”, 2013 http://www.jillcarnahan.com/2013/11/16/histamine-intolerance-could-this-be-the-cause-of-your-problems/

2. Jürisson, M. Eesti Allergialiidu brožüür “Toit ja allergia”

3. Singer, K. Ajakiri “Toitumisteraapia” nr 8, sept 2013, artikkel “Peavalu ja unehäired histamiinist”

4. Zechmann, M., Masterman, G. “Food Intolerances. Fructose malabsorption, Lactose and Histamine Intolerance”, 2013

5. Zilmer, M., Karelson, E., Vihalemm, T., Rehema, A., Zilmer, K. “Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded”, 2010, lk 326

6. http://www.michiganallergy.com/food_and_histamine.shtml

7. https://et.wikipedia.org/wiki/Histamiin

8. Joneja JMV and Carmona Silva C. Outcome of a histamine-restricted diet based on chart audit. Journal of Nutritional and Environmental Medicine. 2001 11(4):249-262

9. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK11035/

10. http://www.allergyuk.org/focussummer15

11. https://www.allergyuk.org/common-food-intolerances/histamine-intolerance

 

 

 

 

 

.